Eesti English
PUHAS LOODUS JA LIHTSALT
MÕNUS
            

KUHU MINNA,MIDA TEHA

ANGLA TUULIKUD: Angla tuulikud on viis tuuleveskit, mis asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma originaalasukohas Angla tuulikutemäel.  

   
                                             
                                        
 
VILSANDI RAHVUSPARK :Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lääne-Saare vallas. Rahvuspargi eellaseks on 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt
laiendatud.Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ligi 160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab pehme mereline kliima,rikkalik aastaringne merelinnustik,suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav puhta mere fauna.
vilsandi
 

PANGA PANK:   Panga pank on Lääne - Eesti saarte kõrgeim aluspõhjapaljand.Siluri klint on ulatuslik astang,mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis,kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul.Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 meetrit.Panga ulatus on umbes 2,5 kilomeetrit.Panga pank kerkib paljandunud paese "müürina" otse rannalt.                                                

           
                                                 http://www.pangapank.ee/et/content/meie-lugu

 HARILAID: Kiipsaare tuletorn asub Harilaiu poolsaarel Kiipsaare nukal,veel eelmise sajandi keskpaiku paiknes tuletorn päris poolsaare keskosas,rannajoonest umbes 200 meetrit sisemaa poole.25 meetri kõrgune majakas ehitati 1933.aastal.Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta tuletorn viltu.




 
 
KARUJÄRV:Saaremaa kõige kaunim järv; asub Lääne-Saaremaa kõrgustikul, Kärla alevikust 4,5 km loode pool, meretasemest 32,2 m kõrgemal. Kannab ka Järumetsa, Järvemetsa ja Järvmetsa järve nime. Ta pindala on umbes 330 ha, suurim sügavus kuni 6 m. Kõige sügavam on järve kirdeosa Oinarahust edela pool. Pärast veetaseme alandamist 1932. a. on ta pindala ja sügavus vähenenud

http://www.saaremaanaturetourism.eu/Karujarv


 
KARUJÄRV
PIDULA MÕIS JA MÕISAPARK:Pidula mõis on rajatud 16. sajandil ja on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Mõisa esimene omanik oli Joachim Sträcke. Hiljem oli mõis pikalt seotud von Stackelbergidega, kelle käest see 1787. aastal abielusidemete kaudu von Tollide omandusse läks. Nende kätte jäi mõis kuni riigistamiseni 1921. aastal. Aastatel 1920 - 1970 asus mõisas kohalik kool. 

                                                                                    http://www.pidula.ee/


 
MIHKLI TALUMUUSEUM:Esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad juba XVIII sajandi esimesest veerandist. 1711. aastal laulatati Wicki Peeter Reedaga ja see abielu panigi aluse talu elanike kaheksapõlvelisele sugupuule. Talu isalt pojale üleandmise kord katkes eesti rahvale keerulistel 1940. aastatel. Perepojad surid noorelt ning sõda ja kollektiviseerimine lõpetasid talu normaalse toimimise

http://www.saaremaamuuseum.ee/filiaalid/mihkli-talumuuseum/

 
  


.
LOONA MÕIS:Mõis kuulus 16. sajandil Lodedele, kes ehitasid ta välja kivist kindluselamuna (vasallilinnusena). Von Lodede aadliperekonna valduses oli mõis kuni 1791. aastani. Hiljem oli mõis nii von Stackelbergide, von Bergide, von Osten-Sackenite kui ka von Ekesparrede omanduses. 1820-ndatest aastatest kuni võõrandamiseni kuulus mõis von Hoyningen-Huenede aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Olga von Hoyningen-Huene.



         http://www.loonamanor.ee/

 

 

 

ABULA MATKARADA : ABULA MATKARADA ASUB MUSTJALA VALLAS JA SELLE KOGUPIKKUS ON 6,8 KM.

TEGEMIST ON TOREDA JA MEELEOLUKA MEREÄÄRSE MATKARAJAGA.ERITI KENA ON SEE KEVADEL.
LOOPEALNE MÄNNIK JA PANKRANNIK ANNAVAD VÕIMALUSE ELUTSEMISEKS PALJUDELE ERINEVATELE TAIME JA
LOOMALIIKIDELE.
                        
ABULA MATKARADA


                                                                                                 http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/1681


ODALÄTSI ALLIKAD: Odalätsi nimi on sellest tulnud,et Vanapagan oli sääl Tõlluga võidelnud ja Vanapaganal oda sääl katki läind.Siis ta ütlend,et : Oda läts! Ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd.Need allikad,mis sääl on,on vanapagana jäljed.Kuhu ta on astund,sinna on jäänud allikad.Hea teada: Kui pesta allikaveega nägu ja käsi ning seda isegi juua,siis püsid igavesti noorena.


                          http://www.saaremaanaturetourism.eu/Odalatsi-allikad